Pinnase segamine mass-meetodil ehk mass-stabiliseerimine on pinnase parendamise tehnika, millega parandatakse pehmeid või kohevaid pinnaseid, segades need mehaaniliselt kas märja või kuiva tsemendipõhise seideainega.

pinnase-segamine-mass-meetodil

Üldised kasutusviisid

Suurendab kandevõimet
Vähendab vajumist
Suurendab globaalset stabiilsust
Seob reostunud pinnase

Protsess

Pinnase mass-segamise protsess teostatakse tavaliselt lahtritena, mille mõõtmed on 4 m x 4 m. Tavaliselt segatakse lahtrid omavahel kõrvuti, et moodustada 100% massiga stabiliseeritud tsoon, millel on kavandatud tugevus ja jäikus.

Pinnaste segunemisvõime on väga erinev, olenevalt pinnase tüübist, tugevusest, veesisaldusest, plastilisusest ja tekstuurist. Orgaanilist pinnast ja turvast saab edukalt stabiliseerida, kuid enne projekteerimist on alati soovitatav läbi viia laboratoorsed katsed.

Pinnase töötlemine on võimalik kuni 6 m sügavuseni.

Enne stabiliseerimistöid tuleb eemaldada pinnases asetsevad suured takistuses, mis võiksid takistada segamisprotsessi.

Keller on välja töötanud patenteeritud seadmed ja tarkvara segamisparameetrite reaalajas juhtimiseks ja jälgimiseks. Tootmise ajal võetakse proove, mida hoitakse testimiseks kontrollitud keskkonnas.

Eelised

Vaikne ja vibratsioonivaba
Keskkonnasõbralik, kuna kasutatakse hõlpsasti kättesaadavaid materjale
Puudub väljapuuritav pinnas
Saab teostada ka madalatel temperatuuridel
Ökonoomne
Võib asendada kallimad sügavvundamentide lahendusi
Paindlik süvistamine
Vähendab ehitusaega

Kvaliteedi tagamine

Sammaste kvaliteet tagatakse tänu masina poolt salvestatud andmetele ning objektil ja laboris läbi viidud kontrollkatsetele. Iga sammas on varustatud diagrammilogiga, mis sisaldab tavaliselt järgmisi elemente: samba number, segamisorgani detailid, segamissügavust, segamisaega, segu kirjeldust, injekteerimise vooluhulka ja rõhku, kasutatud segu kogumahtu, segamispea pöörete kiirust ning varda ülesliikumise kiirust. Eelnevatele andmetele tuginedes saab välja arvutada segamisele vajamineva energia ja lisatava sideaine mahu.

Stabiliseeritud sammaste proovikehad võetakse värskelt stabiliseeritud pinnasest. Täiendavalt kasutatakse teemantpuurimist ja teisi välikatseid, kontrollimaks segatud sammaste ühtlust ja jäikust. Sobivate kontrollimeetodite valik sõltub nende asjakohasusest, täpsusest ja rakendatavusest, saavutamaks nõutud eesmärk ja stabiliseeritud pinnase kvaliteet.